Autor: Rain Jaaksoo
Pea kõik uisutehnika-rullsuusad on varustatud 608-2RS tüüpi kuullaagritega. Need on kahelt poolt suletud laagrid, mis on tootmise käigus määritud ega vaja jooksvat hooldust. Tasub teada, et 608-tüüpi laagrid sobivad mõõdu poolest ka rulluiskudele ja vastupidi. NB! Rulluisulaagrid on tavaliselt hooldatavad laagrid, mida saab lahti võtta ja puhastada/määrida. Selle tõttu ei ole uisulaagrid veekindlad ning võivad märjal rajal sõitmise järel seisma jättes kasutuskõlmatuks muutuda. Rullsuusalaagrid on aga ilmastikukindlad ning nendega võib muretult läbi veelompide sõita, kartmata et laagrid hiljem hukka lähevad. Küll aga on mõistlik suletud laagrid pärast sõitu väljastpoolt puhtaks ning kuivaks teha ja seejärel rullsuusad kuiva kohta hoiule jätta.
Suletud hooldusvabad rullsuusalaagrid ei ole uuena kuigi kiired, suurema kiiruse saavutamiseks võib vahetada need kiiremate, kuid hooldust vajavate rulluisulaagrite vastu. Tähtis on meeles pidada, et rullsuusa kiiruse määrab esimeses järgus siiski ratas (mõõt, jäikus, materjalid).
Klassika-rullsuuskades on kasutusel erinevaid laagrisüsteeme, sageli samasuguseid nagu eelpool kirjeldatud uisu-suuskadel. Selleks, et klassikatehnika rullsuusad pidama saada, kasutatakse kas esimestel, tagumistel või kõikidel ratastel tirrisüsteeme või viimasel ajal üha enam ühes suunas veerevaid nõellaagreid. Sageli on tõstatatud küsimus, kas pidavad rattad peaksid olema ees või taga. Tehniliselt ei ole siin muud vahet kui see, et esimestele ratastele mõjub väiksem surve. Pika raamiga rullsuuskadel on raskuskese oluliselt rohkem tagumiste rataste pool, kuna suusaklamber paigaldatakse võimalikult tagaratta lähedale. Seetõttu võib juhtuda, et järsemal tõusul laisemat suusasammu harrastades ei saavuta eesmine pidav ratas piisavat haakuvust teekattega ning ilmneb nö „tagasilipsava suusa“ efekt. Viimane tuletab meelde korrektsemat suusasammu ja ei lase seeläbi suusatehnikal laguneda. Praktiliselt kõikidel suusamudelitel annab pidavaid rattaid kas ette või taha ümber tõsta. Mõnel mudelil on aga esi- ja tagarattad erineva jäikusega kummisegust, eesmised tavaliselt pehmemad, tagumised kõvemad. Sel juhul ei ole ümbertõstmine mõttekas.
Autor: Rain Jaaksoo