Milline on rullsuusatamise ajalugu?

Autor: Rain Jaaksoo

Suusatamine sai alguse Põhja-Euroopas, kus suuski kasutati lumistel aladel reisimiseks. Suuskadeks olid kaks pikka tala, mille otsad pisut üles painutatud. Hoo lükkamiseks kasutati pikka keppi. Suusatamisest sai 19. sajandil spordiala, mille tipus püsimiseks oli vaja regulaarselt harjutada. Alati ei olnud aga piisavalt lund. Seepärast tuli kellelgi mõte valmistada ratastega suusad.

Esimene tõend rullsuuskade kohta pärineb Austriast. Ühel fotol seisab sportlane kahel ühemeetrisel talal, millel on kaks suurt ratast – üks ees ja üks taga.

Aastate jooksul ehitasid suusatajad endale ise rullsuuski. Esimene ülestähendus masstootmisest tulnud rullsuuskade kohta tuleb Skandinaaviast. Need olid kolmerattalised rullsuusad (kaks ratast taga), mis olid sobivad tol ajal ainukesele suusatehnikale – klassikale. Sellest ajast peale on rullsuusad väga palju arenenud. Kaasa on aidanud uisutehnika kasutuselevõtt ja kõiksuguse kaastoodete – saabaste, klambrite jms areng.

Hoolimata sellest, et esimesed rullsuusad valmistati kaherattalistena, toodeti 1970-1980-ndatel enamasti kolmerattalisi mudeleid. Nüüd on jõutud suures osas tagasi kahe rattaga suuskade juurde – seda eelkõige just uisutehnikamudelite puhul. Tänu saapa/sidemete arengule ja rullsuuskade rataste mõõtude varieerimisele saab kaherattalisi suuski kasutada ka klassikalises tehnikas.