Autor: Rain Jaaksoo
Isegi Põhja- ja Ida-Euroopa külmadel aladel, kus suure osa aastast katab maad paks lumevaip, vajavad murdmaasuusatajad oma spordiala harrastamiseks vahendit, mis võimaldaks neil erialaselt treenida aastaringselt – ka siis, kui lund pole. Selle vajaduse rahuldamiseks konstrueeritigi esimesed rullsuusad.
Tänapäeval kasutavad rullsuuski kõik võistlevad murdmaasuusatajad, harrastussuusatajad, kes soovivad end enne lume tulekut vormi viia, kuid ka paljud teised sportlased, kelle eesmärgiks on oma üldist füüsilist treenitust arendada. Lisaks on rullsuusatamine maailmas lumel suusatamise kõrval eraldiseisev spordiala, mis kuulub koos murdmaasuusatamisega Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni (FIS) hallatavate alade hulka. Rullsuusatamisele on spetsialiseerunud paljud sportlased, kes lumel palju ei võistle.
Viimasel ajal teadvustatakse üha enam, et murdmaasuusatamine on ülimalt mitmekesine treening, mis koormab sümmeetriliselt kõiki lihasgruppe. Seetõttu on rullsuusatamise oma treeningkavva lülitanud ka paljud teiste spordialade harrastajad. Rullsuusatamisel on efektiivse treeninguna kõik lumel suusatamise plussid: see on mitmekesine, arendab vastupidavust, jõudu ja koordinatsiooni. Koormust saab kogu keha, samas puuduvad põrutused ja oht mõnd konkreetset kehaosa üle koormata. Seetõttu sobib rullsuusatamine kõikidele: noortele ja vanadele, alustajatele ja edasijõudnutele, kaalulangetajatele, neile, kes joosta ei saa jne. Rullsuuski saab kasutada peaaegu kõikjal, igal aastaajal ja igas kliimas ning selleks ei ole vaja erilise infrastruktuuri olemasolu. Sellel põhjusel on rullsuuski kasutama hakatud ka maades, millel on lumel suusatamisega vähe pistmist: troopilised alad, Ida-Aasia, Lõuna-Aafrika. Kergliiklusteede võrgu areng on teinud rullsuusatamise harrastamise väga lihtsaks ka Eestis.