Suusad ja libisemine

Autor: Rain Jaaksoo

Suusad paneb lumel liikuma imeõhukene veekile, mis tekib surve ja kineetilise hõõrdejõu mõjul suusapõhja ja lume vahele. Suusk libiseb lumel ainult veekile olemasolul. Mida külmel ja kuivem on lumi, seda õhem on liikumisel tekkiv veekile ja seda kehvemini suusk libiseb. Mida soojemaks ilm muutub, seda kergemini veekiht tekib. Kui lumi on väga niiske, siis tekib lumekristallide peale nn vaba vesi. Vaba vesi eksisteerib lumekristallidel suusa survest ja hõõrdejõust sõltumata. Selline vesi on liigne ja hakkab mitmete tegurite (sh kapillaarsus, pindpinevus) tõttu suuskade libisemist takistama. Kokkuvõtvalt, suusk libiseb hästi hõõrdumisel tekkival õhukesel veekilel; suusk ei libise hästi, kui lumekristallid ei sula (väga külm ja kuiv) või vastupidi, kui vett on liiga palju (nt sula).

Suuskade libisemist väga kuival või vastupidi, väga vesisel lumel parandab suusapõhja struktuur ehk muster. Juba tehasest tulles on suusapõhjadel muster, mis soodustab suuskade libisemist teatud oludes. Mida pinnapealsem ja peenem (siledam), seda parem on libisemine külmal ja peeneteralisemal lumel, kuna sile põhi suurendab hõõrdumist ja soodustab kuival lumel veekile tekkimist. Mida suurem (laiemate ja sügavamate soontega) on põhjamuster, seda paremini libiseb suusk märjal lumel. Sooned juhivad üleliigse vee eemale, lastes struktuuril tungida läbi veekihi lumekristallideni ning “lõhkuda” vee pindpinevusest tekkiva takistuse.

Mustreid või lisasooni saab suusapõhjale ise struktuuriraudade abil teha. Mõned rauad pressivad sooned suusa põhjale, mõned lõikavad. Pressitud sooned on ajutised ning need saab mõne määrimiskorraga suusapõhjalt eemaldada. Lõigatud jooned püsivad kauem. Sellega tuleb arvestada, kui on soov sõita samade suuskadega ka teistsuguse ilma korral.

Püsivaim viis suusapõhja struktuuri muutmiseks on põhjade kivilihvimine. Kivilihvi käigus eemaldatakse põhjalt vana muster ja lihvitakse sileda põhja sisse uus. Kivilihvimasinad on suutelised põhjale väga erinevaid mustreid tegema. Teemanttera lõikab lihvikivi ja muudab seeläbi kivi pinda. Pöörleva kivi pind lihvib suusapõhjale soovitud struktuuri. Tänapäevaste lihvimasinatega saab väga puhta ja kvaliteetse tulemuse.

Võistlussuuskade valimisel peab olema hoolikas, kuna suusad on sageli mõeldud spetsiifilistele oludele. Tipptasemel suuski eristavad üksteisest konstruktsioon, põhjamaterjal ja selle viimistlus. Pealtnäha ühesugused suusapõhjad võivad olla väga erinevate libisemisomadustega, mis on tingitud põhjade molekulaarkaalust, grafiidi, fluoriühendite vm ainete sisaldusest ning struktuurist ehk mustrist.

Suuskade põhjad valmistatakse kas ekstrudeeritud või sintratud polüetüleenist (P-Tex). Ekstrudeeritud põhjad on tehtud kuumuse käes sulatatud plastist. Selline põhi on läikiv ja sile ega hoia määret. Tänapäevase sintratud suusapõhja toormaterjal on kõrge molekulaarkaaluga polüetüleen (UHMWPE), mis haakub mikrotasandil määrdeosakestega ning tagab määrde püsimajäämise olenevalt suuskade seisukorrast kümneteks kilomeetriteks. Sellised põhjad on reeglina kiiremad. Ekstrudeeritud plastist põhjadega on vaid kõige odavamad suusad.