Rullsuusatamisest

Autor: Rain Jaaksoo

Isegi Põhja- ja Ida-Euroopa külmadel aladel, kus suure osa aastast katab maad paks lumevaip, vajavad murdmaasuusatajad oma spordiala harrastamiseks vahendit, mis võimaldaks neil erialaselt treenida aastaringselt – ka siis, kui lund pole. Selle vajaduse rahuldamiseks konstrueeritigi esimesed rullsuusad.

Tänapäeval kasutab rullsuuski iga tippu kuuluv murdmaasuusataja, kuid ka paljud teised sportlased, kelle eesmärgiks on oma füüsilist treenitust arendada. Rullsuusatamine on maailmas ka väga populaarne eraldiseisev spordiala, mis kuulub koos murdmaasuusatamisega Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni (FIS) alade hulka.

Rullsuusad on ratastega suusad, mida kasutatakse erinevate murdmaasuusatehnikate harrastamiseks. Tänapäevased rullsuusad on valmistatud kergekaalulistest metallsulamitest, süsinik- ja klaaskiududest. Rullsuuskade raamid on tavaliselt 53 kuni 80 cm pikad. Raamil on kaks telge, kuhu kinnituvad rattad – tavaliselt üks ees ja teine taga, mõnel mudelil on taga lausa kaks ratast. Rattad on valmistatud kas kummist, polüuretaanist või nende kahe segust. Kummist rattad on pehmemad, paremini amortiseeruvad ning aeglasemad. Polüuretaan kulub seevastu aeglasemalt, on kõva ja kiire, kuid vajab sõitmiseks siledamat teekatet. Rullsuusaturul on palju erinevaid mudeleid, mida kasutatakse kõikjal, kus tegeletakse murdmaasuusatamisega.

Viimasel ajal teadvustatakse üha enam, et murdmaasuusatamine on ülimalt mitmekesine treening, mis koormab sümmeetriliselt kõiki lihasgruppe kehas. Seetõttu on rullsuusatamise oma treeningkavva lülitanud ka paljud teiste spordialade harrastajad. Rullsuuski saab kasutada peaaegu kõikjal, igal aastaajal ja igas kliimas ning selleks ei ole vaja erilise infrastruktuuri olemasolu. Sellel põhjusel on rullsuuski kasutama hakatud ka maades, millel on lumel suusatamisega vähe pistmist: troopilised alad, Ida-Aasia, Lõuna-Aafrika.

Loe järgmisena: Millest alustada?