Tartu Maratoni nädal

TM nädal

TARTU MARATONI NÄDAL

Nevene pood Tartus on sel nädalal avatud

E-P kl 10-19
(kõik nädalapäevad!)

Rex määrdesoovitus Tartu Maratoniks

uuendatud 23.02 kl 18

NB! Vaata lisainfot Nevene FB lehelt

Määrdesoovitus trenniks

Libisemine
Rex Punane parafiin

Pidamine
Rex Universaal kliister õhukeselt alla,
Rex Punane tahke määre peale

Uuendatud: 23.02. kl 8

Kasutamine

Autor: Rain Jaaksoo

Enne igat sõidukorda kontrollida rataste vaba veerevust, takistuste ilmnedes need kõrvaldada. Kontrollida, kas rattaid kinnitavad poldid ja mutrid on kinni. Vajadusel pingutada. Vaadata üle, et raamil ja harkidel ei oleks pragusid, kõverusi ega muid suuremaid kahjustusi. Vigade ilmnedes on soovitav viia rullsuusad hooldusesse.

Rullsuusataja on Liiklusseaduse järgi kohustatud avalikel teedel halva nähtavuse korral või pimedal ajal kandma helkurit või laternat. Siiski on liikluses osaledes väga soovitav kanda igal ajal erksates värvides riietust või ohutusvesti, millel on laiad helkurribad. Samuti on soovitav kanda kiivrit ja võimalusel sobivaid kaitsmeid (uisutehnikas saab kasutada nt rulluisu põlvekaitsmeid; randmekaitsmed ei sobi, kuna fikseerivad jäigalt randmeliigese, mis ei lase efektiivse tehnikaga suusatada).

Sõites tuleb alati olla ettevaatlik. Vältida tuleks rullsuusatamist halva enesetundega, haigena, alkoholijoobes, medikamentide mõju all või teistes tingimustes, mis võivad vähendada reaktsiooni kiirust, tasakaalutunnetust ja ohutust. Rullsuuskadel tuleb alati arvestada kaasliiklejatega, marsruudi ja teevalikuga, kuna rullsuuskadel puuduvad pidurid ja kukkumine kõvale teekattele suurelt kiiruselt võib lõppeda väga halvasti. Väga oluline on sõita vastavalt oma võimetele ja oskustele, mitte püüda teistega sammu pidada!

Rullsuuskadel sõitmine on väga sarnane lumel suusatamisega, treenib samu lihasgruppe ning annab väga hea ettevalmistuse suusahooajaks. Uisutehnika rullsuuskadega saab sõita vaid uisutehnikas, kombi- ja klassikarullsuuskadega saab sõita mõlemas tehnikas. Klassikatehnika jaoks mõeldud rullsuuskadega uisutamine ei ole siiski soovitatav, kuna rikub rattaid.

Esimestel kordadel tuleb rohkem tähelepanu pöörata tasakaalu hoidmisele, kuna rullsuuskade puutepind maaga on väiksem ja raskuskese kõrgemal kui lumel. Suusakeppide teravikud peaksid jääma kehast tahapoole, et vältida rullsuusa takerdumist kepi taha. Alustamiseks valida sile ja tasane liikluseks suletud plats, kus tuleks õppida ilma keppideta rullsuuskadel püsima, esimesi tehnilisi samme tegema ning suusa ja kiiruse tunnetamist.

Sõidu ajal on oluline rullsuuski jalas vahetada olenevalt sõidu pikkusest ja kestusest nii, et mõlemad rullsuusad saaksid võrdselt sõita nii vasakus kui paremas jalas. Nii tehes kuluvad rattad ühtlaselt ega hakka viltu veerema (nö kõrvale kiskuma). Rullsuuski võib vahetada teatud ajaintervalli tagant või nt treeningu ajalise kestuse poole peal. Kui kella ei ole, siis nt poole distantsipikkuse peal, edasi-tagasi sõites pöördepunktis.

Rullsuuskadel puuduvad pidurid! Seetõttu on soovitav valida võimalusel rullsuuskadega sõitmiseks liikluseks suletud teed, platsid, spordirajatised. Uue Eesti Liiklusseaduse § 2  alusel on rullsuuskadel liikuja jalakäija, seega peab liikluses osalemisel juhinduma jalakäijatele ettekirjutatud reeglitest.

Jalakäijate liiklusreeglid on toodud Liiklusseaduse 2. jaos. Olgu siinkohal välja toodud mõned olulisemad punktid:

§ 22. Jalakäija asukoht teel

(1) Jalakäija peab liikuma temale ettenähtud teel või teeosal. Rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid vahendeid kasutav jalakäija ei tohi ohustada kõnniteel ning jalgratta- ja jalgteel jala käijat või ratastoolis liikujat.

(2) Kui liiklustihedus võimaldab, tohib jalakäija liikuda ka jalgrattateel, takistamata jalgratta-, tasakaaluliikuri, mopeedi- ja pisimopeediliiklust, ning jalgratta- ja jalgtee jalgratturile ettenähtud osal, takistamata jalgrattaliiklust.

(3) Teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus on suurem kui 20 kilomeetrit tunnis, peab jalakäija liikuma kõnniteel, selle puudumisel teepeenral. Nimetatud kohtade puudumise või liikumiseks sobimatuse korral võib jalakäija liikuda sõiduteel ainult selle ääre lähedal.


(4) Kahesuunalisel eraldusribata asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee, peab jalakäija liikuma ainult vasakpoolsel teepeenral, selle puudumise või liikumiseks sobimatuse korral aga sõiduteel selle vasaku ääre lähedal, sõidukeid takistamata. Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel tohib sõiduteel mitmekesi liikuda ainult ühes reas üksteise järel.


Kokkuvõtvalt peab rullsuusataja sõitma asulates kõnniteedel, asulavälisel teel sõiduteel vasaku ääre lähedal, sõidukeid ja jalgrattaid takistamata.

Loe järgmisena: Rullsuuskade ajalugu